Jõekääre maailmas on palju-
ühtainust neist meeles ma pean.
Üht linnust, üht looklevat rada
Jõekäärul ma looklemas tean.
Kuid kaugel veeväljade taga
üks rannik mind meelitab ka.
Need paigad siin jätan siis maja
kui kutsub mind isade maa.
(viisil: 'It's a small world after all')
Jõekäärul, sõber, ootan sind
siin rõõmust alati särab silm,
siin on päikest, on vett
ja veel Simcoe äärde matk,
see on meie mängumaa.
Refr.: Siin ma tahan matkata
siin ma tahan laulda ka
see on meie mängumaa
see on meie maa.
Hommikul magus uni silmas veel,
kõlab äratusvile tare sees:
'Miks sa magad nõnda kaua?
Pereemad katnud laua,
täna saab ju pirukaid!"
Refr.:
Õhtul lõkkel ma laulan lal-lal-laa.
nalja teen pisut oma sõbraga.
Piha ümber panen käe,
loodan, eks me jãlle näe,
kaunid päevad seisvad ees
Refr.:
Talvepäevad, need mööd'vad rutuga
Jõekäärule suvel tõttan ma.
Seal mu sõbrad oot'vad ees
suplemas nad jõe vees,
seal on meie mängumaa.
Refr.:
1. Meie elame siin tares üle väikse silla
Konnatiigi ääres me mängime.
Refr.: Ikka Jõekäärul, Ikka Jõekäärul...
2. Meie käime saunas ja siis hüppame ka vette
Hanedega koos meie ujume. Refr.:
3. Rahvatants ja laulutund ja puu ja käsitöö
Koduigatsust pole põrmugi. Refr.:
4. Püüan olla rõõmsa meelne, räägin eesti keeles
Eesti sõpru kohtan ma Jõekäärul. Refr.:
1. Eesti rahva olukord ei ole praegust hea
Noorem Kalev kaotas jalad, kaotas Lembit oma pea
Siis kadus Kuperjanov, kadus Pätsi Konstantiin,
Kuid Linda ära nuta, Superesto on nüüd siin.
Refr.: Superesto, ta on tubli eesti mees,
Superesto, lendab õhus, ujub vees,
Superesto, hoiab rahvuslikku meelt,
Tema suudleb eesti naisi ja ta räägib eesti keelt.
2. Olukord on räbal, mul on silmas pisaraid,
Tuleks keegi meile appi, tuleks keegi jalamaid
Noor eestlane ta eksib kui ta laaberdab ja joob
Superesto on me päästja, kes kultuuri meile toob.
Refr.:
Mängi mulle seda vana viit,
mida laulis emake.
Mõtted kaugele mind viivad siit,
mälestuste rajale.
Mul meenub päev kraavikaldal,
paljajalu ma jooksin,
varba veriseks lõin,
kaks kääru võileiba sõin,
vastlüpstud piima ma jõin.
Siis püüdsin noodaga kala,
järvel viskasin lutsu,
paadist kaotasin mõla.
Eemalt kostis karjakella kõla,
meeles ikka see päev.
Tean, et riie meest ei peida,
Tean, mis väärt on mehe müts,
vatikuube ma ei laida,
paha pole teksapüks.
Aga lood on hoopis teised,
Kui sul kõrval kena tips.
Ükskõik, mis seljas ongi sul-
peaasi kikilips.
Kikilips teeb mehe šikiks.
kikilipsu pühaks pean.
Kikilipsuga siin ilmas
kõik ma kätte saan.
Kikilips teeb lahti uksed
Murrab lahti südamed.
Ei kikilipsu vastu saa
Siin maa peal keegi veel.
Kikilips võib olla kirju,
pruun või punane või must.
Ta ei heida sulle varju-
pigem kaunistab sind just.
Kui sind naine maha jättis
Ja sa minult küsid miks,
siis vastan sulle veendunult:
Tiina, Tiina, Tiina, Tiina,
kuule kuidas sulle laulan
lahke häälega,
Tiina, Tiina, Tiina, Tiina,
kuule kuidas suudlust küsin
ulja meelega.
Tiina, Tiina, mul on tantsu tuju,
ei ma lase sinul minna koju.
Keerutame tangot, polkat, valsi,
lööme tantsu kogu öö!
Tiina, Tiina, hoia minust kinni,
vaata, et sa ei kuku mitte õlletünni.
Tiina, Tiina, siis, kui tõuseb päike,
oled kallis, Tiina, Tiina
Mul on üks tore tädi, See Tädi on vat nii,
ja kui see tädi tantsib, ta käed käivad ni!
Need käed, käed, käed, Need käed tal käivad ni,
Need käed, käed, käed, Need käed käivad ni!
Kulde õhtupäike, ilus oled sa,
Kui sa viimse läike saadad üle maa.
Hoia kinni muidu võid sa uppi lennata
Minust kinni hoia sa,
Siis võid kartmata mäest alla lennata
Üheskoos, täies hoos, minuga, valleraa.
Mama, mama see poiss on jälle siin,
Kes mulle suhkru-saia tõi
Ja ise ära sõi.
Ai trika, trika, trika, trika,
Trallallallalla
Mu tsimmi-kingad kontsata
Ja taldu pole all.
Välja, välja Vabariigi seest,
Kes söövad eesti leiba ja
ei räägi eesti keelt.
Ei Vabariigi sõdurit ei leina neiu rind
Vaid teda leinab ainult meie
Vabariigi pind.
Ai Juku, Juku till-till-till
Minu voodi serval ruumi küll
Kui tuled minu voodi servale
Ei lükka ma sind kõrvale.
Mis meil viga hulla-hullata
Kui sinna ei pääse mama vitsaga.
Rõõmsaks muudad meele, kui sind näen ma
Laulma paned keele, õhtuehaga.
Unerüppe heidad päike puhkama
Hommikul sa koidad uue iluga.
Ants oli aus saunamees,
Saun oli suure metsa sees.
Hundid, karud käisid sees,
Rebane istus katusel.
:;:Ai juudi valleraa!
Juut sõitis Tallinna,
Ta magas pingi all,
Sest raha polnud tal.:;:
Ants läks mõisa kaebama
Suure uhke tõllaga;
Seitse siga tõlla ees,
Vana emis kõige eest
Taat ära maga, lükka rege taga,
Sest su hobune on väsinud.
Ilusti, kenasti, neli, viis korda järjesti.
Naabri Mari oli kena plika,
Poistele ta meeldis ikka.
Hommikul, kui ta tuba pühkis
Luuavarrega ta nina nühkis.
Naabri Mari karjun'd üle õue,
Jaakob viskan'd vett põue.
Naabri kuri Muri tuli mulle manu
Ja mind jalasäärest hammustas.
Viiskümmend vibu, kuuskümmend kubu,
Seitsekümmend sarapuu keppi.
Eit tule koju, eit tule koju,
Taat tahab sind jälle näha.